8. oktoobril 2020 ilmus portaalis ärileht.ee artikkel pealkirjaga "Rahandusministeerium tahab suuremad hoiu-laenuühistud pankadeks muuta", milles kirjeldatakse rahandusministeerimi ettepanekuid hoiu-laenuühistu seaduse muutmise osas. Nimetatud eelnõu näeb ette, et rohkema kui 3000 liikmega või 5 miljoni euro suuruse kaasatud hoiustega mahuga hoiu-laenuühistud peaksid taotlema panga tegevusluba, millega kaasneksid täpselt samad kohustused, mida suured universaalpangad juba täna täidavad. Arvestades hoiu-laenuühistute turuosa hoiuste (ja ka laenude) osas, võib ainult imestada, milleks selline ülereguleerimine on vajalik ning millist eesmärki see täidab.

Eesti Panga hoiu-laenuühistute koondbilansi alusel oli käesoleva aasta augustikuu lõpu seisuga Eestis tegutsevatel hoiu-laenuühistutel liikmete hoiuseid ligikaudu 125 mln euro ulatuses ning ühistutes liikmeid kokku 15 397 isikut. Seevastu krediidiasutustes olevate kodumajapidamiste hoiuste jääk oli samal ajal kokku 8,83 mld eurot (lisanduvad ettevõtted!). Kui võrrelda hoiu-laenuühistute ja krediidiasustuste mahtusid, kas mõlemale asutusele peaksidki kehtima täpselt samad reeglid?

Loe, kuidas kommenteeris rahandusministeeriumi ettepanekuid Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees Andro Roos: "Eesti suurima hoiu-laenuühistu juht valminud seadusekavast: selle on koostanud kas lollid või lurjused." (ärileht.ee, 08.10.2020)

Julgeme arvata, et hoiu-laenuühistud Eestis ei ole reguleerimise ja järelvalve vastu, kuid seejuures peaks säilima võimalus tegutseda edasi ühistulisi põhimõtteid järgides ning järelvalve peaks olema õiglastes proportsioonides. Antud ettepanekute puhul võetakse aga hoiu-laenuühistutelt sellised võimalused ära, erinevalt ülejäänud Euroopast, kus ühistuline tegevus väga populaarne ja soodustatud.

Tartu Hoiu-laenuühistu